Healoomulised kasvajad

Healoomulised kasvajad (inglise keeles benign tumor) on kasvajad, mis ei suuda levida organismi kudedesse ega tekitada siirdeid^[1]. Võrreldes pahaloomuliste (vähk) kasvajatega on healoomuliste kasvajate kasvutempo üldiselt aeglasem. Healoomulistel kasvajatel on suhteliselt hästi diferentseerunud rakud. Neid ümbritseb välispind või jäävad epiteeli sisse. Healoomuliste kasvajate tavalised näited on sünnimärgid ja emaka fibroidid (emaka müoom).

Mõned healoomuliste kasvajate vormid võivad olla tervisele kahjulikud. Healoomuline kasvaja põhjustab massiefekti, mis võib naaberkudesid kokku suruda. See võib põhjustada närvikahjustusi, verevoolu vähenemist (isheemia), kudede surma (nekroosi) või elundikahjustusi. Healoomulise kasvaja tervisemõjud võivad olla silmatorkavamad, kui kasvaja paikneb suletud ruumis, nagu kolju, hingamisteed, põsekoopad või luud. Näiteks erinevalt enamikust healoomulistest kasvajatest mujal kehas võivad healoomulised ajukasvajad olla eluohtlikud.

Paljud healoomuliste kasvajate tüübid võivad kasvaja progresseerumisena tuntud protsessi kaudu muutuda vähkkasvajaks (pahaloomuliseks). Sel põhjusel ja muude võimalike kahjude tõttu eemaldatakse mõned healoomulised kasvajad operatsiooniga. Eemaldamisel healoomulised kasvajad tavaliselt ei taastu/naase. Selle reegli erandid võivad viidata pahaloomulisele transformatsioonile.